Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil vaatame Balti aadli loomingulisse maailma varauusajal
8.–10. aprillil 2026 toimub Tartus Eesti humanitaarteaduste aastakonverents, mille viimase päeva pärastlõunal on varauusaegse aadlikirjanduse projekti korraldatud ettekandepaneel „Vaateid Balti aadli loomingulisse maailma varauusajal“.
10. aprlill 2026 kell 14.00–16.00
Vaateid Balti aadli loomingulisse maailma varauusajal
Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu
Moderaator Kaarel Vanamölder
Balti aadlit varauusajal on käsitletud valdavalt seisusele sobivais tegevustes nagu mõisapidamine ja tsiviil- või sõjaväeteenistus. Loominguliste väljendustega katsetamine algas aadli jaoks justkui alates 18. sajandi teisest poolest, mil ühelt poolt majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olude paranemine ja stabiilsus ning teisalt valgustusideede levik Balti provintsides tegid selle võimalikuks.
Paneelis püüame senisele käsitlusele värske pilguga läheneda ning avada Balti aadlike loomingulisi püüdlusi alates varauusaja algusest (16. sajandi keskpaik). Just varauusajal hakkasid valitsejad riigi teenistusse värvatud haritud ametnikke ja literaate aadeldama. Uus teenistus- ja haridusaadel ning nende järeltulijad segunesid vana baltisaksa eliidiga, mis aitas levitada kirjanduslikke ja muid loomingulisi praktikaid seisuse sees.
Ootame paneeli ettekandeid Balti aadlike (nii pärus- kui ka teenistusaadli) loomingulisest tegevusest nagu näiteks kirjandus, kunst, arhitektuur, teadus, teater, muusika jne 16. sajandi keskpaigast 18. sajandi keskpaigani.
Kuidas sai varauusaegsest aadlikust looja ning millega ta täpsemalt ja miks tegeles? Kui erandlik oli aadlikust loomeinimene omas ajas ja maailmas tegelikult?
Märksõnad: Balti aadel, looming, varauusaeg, kirjandus, kunst, arhitektuur, teadus, teater, muusika
Ettekanded
Viktors Dāboliņš, Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut
Doctor and nobleman Zacharias Stopius (~1530–1593) and his reflections on Livonian war
Following his arrival in Riga in 1560, Stopius found himself subject to a perpetual state of domestic disorder. In 1577, during the Muscovite invasion of Livonia, his property had been laid waste. In 1578, he provided support to the militia to liberate Livonia. In 1578/1579, as he was travelling in Europe, seeking to relocate his medical praxis to more peaceful shores, he was recruited by king Stephen Bathory. Stopius was a distinguished, well-red and wealthy member of Livonian society. His merits had been recognised already by king Sigimund II August, who presented him with a noble’s diploma. Stopius’s association with the political elite of Livonia and the Polish-Lithuanian Commonwealth, endowed him with a unique expertise on the progression of the Livonian War. In addition to his profound medical acumen and extensive interests in subjects such as astrology, botany, astronomy and chemistry, in his correspondence Stopius also portrays himself as an observer and interpreter of warfare.
Aira Võsa, Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut
Kuramaa aadlidaami Anna von Medemi (1613-1674) maine ja vaimne teekond
Anna von Medemi kirev elukäik ja kirjalik pärand on ilmekas näide sellest, kuidas üks varauusaegne aadlidaam kaldus kõrvale seisuslikest normidest ja religioosselt ortodokssetest tõekspidamistest. Medemi prohvetlikke nägemusi ja jumalikke ilmutusi sisaldava raamatu „Geistlicher Jüdischer Wundtbalsam“ esimene väljaanne ilmus 1646. aastal tsensuuri kartuses ilma kirjastus- ja ilmumiskohta näitamata, teine väljaanne avaldati 1660. aastal Amsterdamis Heinrich Betke kirjastuses. Teose peateemaks on juutide kristlik misjoneerimine, mida autor käsitles filosemiitlikult positsioonilt. Ettekandes peatun põgusalt Kuramaa aadlidaami elulool ja jälgin tema teose teoloogilist argumentatsiooni koos võimalike eeskujudega. Ühtlasi aitab see positsioneerida Medemi raamatut teiste kaasaegsete ilmikprohvetite kirjutiste kontekstis.
Kaarel Vanamölder, Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut
Aadlikust kroonikakirjutaja – Gustav von Lode juhtum
Eestimaa aadlimees, meeskohtunik Gustav von Lode (1633–1705) ja tema 1677. aastal valminud Eesti- ja Liivimaa kroonika on tuntud ja samavõrra tundmatu. Gustav von Lode elust teame väga vähe ja ehkki tema ajaraamat on historiograafias juba ammu nimetatud, on see teiste Balti varauusaegsete kroonikate seas erandlikult jäänud siiani käsikirja. Senisesse uurimislukku on seetõttu lisandunud vähe uut. UTKK aadlikirjanduse projekt on võimaldanud Gustav von Lode ja tema teosega süvitsi tegeleda – valmimas on kroonika publikatsioon ja tõlge eesti keelde, koondatud on üle kahekümne kroonika käsikirja. Ka autori ellu on aidanud arhiiviallikad heita täiendavat valgust. Ettekanne tutvustabki Gustav von Lode ja tema kroonika uurimisloo uusimaid leide, püüdes vastata küsimusele, miks hakkas üks 17. sajandi Eestimaa aadlik ühtäkki „ajaloolaseks“ ja kas ja kuidas mõjutas see samm tema edasist elu ja kirjatööd.
Mark Alexander Ummelas, Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut
Eestimaa maanõunik Otto Fabian von Wrangell ajalehtede lugeja ja nende talletajana
Otto Fabian von Wrangelli (1655–1726) kroonika tekitab mitmeid küsimusi. Kas teost võib üleüldse käsitleda Balti historiograafia traditsioonide vaimus kroonikana või on tegemist pigem päevaraamatuga, milles registreeriti teateid ja uudiseid? Viimase käsitlusvõimaluse kasuks näib rääkivat asjaolu, et Wrangell ei pidanud vajalikuks keskenduda üksnes nö traditsiooniliselt Eesti- ja Liivimaa minevikule, vaid registreeris ka “reaalajas” aset leidnud sündmusi. Selleks kasutas ta oma kroonikat kirjutades Euroopa kommunikatsiooniruumis ringluses olnud ajalehti. Käsitletavate teemade valik, sõnastus, sündmuste kronoloogiline jada ja kroonika teksti kõrvutamine tolleaegsete ajalehtedega tõendab, et autor ammutas Põhja-Saksa aladel trükitud ajalehtedest. Ettekande eesmärgiks on avada varauusaegse Eestimaa aadliku mõttemaailma ja selle seotust ülejäänud Euroopaga. Muuhulgas toonitatakse perioodilise trükimeedia rolli ajalookirjutuses ja ajalookirjutuse rolli varauusaegse trükimeedia talletamises.
Kogu Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi 2026 kava näeb siit.