Projekt Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aadlilaste kirjandusloomingust

Teadusprojektiga „Kokkupuuted, üleminek, muutus: nobilitas haereditaria ac litteraria varauusaegse kirjanduse väljakujunemisel Poola ja Rootsi Liivimaal“ on tihedalt seotud Tartu Ülikooli teadusprojekt „Nooruseta noorus: Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aadlilaste ja -noorte kirjanduslooming 1561–1730“ (KUM-TA 111), mis keskendub sama aja ja piirkonna aadlilaste ja -noorte kirjutatud loomingule. Projekti rahastatakse Kultuuriministeeriumi Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammist.

 

Miks selline teema?

Varauusaja Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aadlilaste ilmalik kirjanduslooming pole Eesti ja Läti kultuuriloos seni uurijate tähelepanufookuses olnud. Valitseva arusaama järgi ei muutunud lapsed loominguliselt aktiivseks enne, kui täiskasvanud hakkasid neile umbes 1750. aastal eakohaseid kirjandustekste looma.

Projekti eeltööna koostatud bibliograafia näitab aga, et see arusaam on eksitav: aadlilaste ja -noorte trükitud juhuluule, kõned, disputatsioonid ja muud tekstid – kokku üle 100 nimetuse – ei ole sugugi marginaalne osa Liivimaa kirjandusest aastatel 1561–1730. Seega algas laste kirjanduslooming meie regioonis kaks sajandit seniarvatust varem. Projekt pakub allikapõhise käsitluse laste ja noorte kirjandusloome varasest ajaloost meie regioonis ning loob aluse edasisteks kirjandus- ja haridusloo uuringuteks.

Mida me uurime?

Projekti käigus kaardistame kuni 19-aastaste aadlilaste ja -noorte nime all trükis ilmunud kirjandusloomingu ja näitame, kuidas aadlinoorsugu sisenes kirjandusruumi täiskasvanute normide järgi: ladina keeles, ranges värsis ja tõsistel teemadel. Laste nime all ilmunud tekstide keskmes ei olnud lapsed ise: nende kirjatöödel oli perekondlik, sotsiaalne või poliitiline ülesanne, ning need peegeldavad seda, mis projekti pealkirjas on kokku võetud mõistega „nooruseta noorus“.

Kirjandusloolisest perspektiivist küsime: milliseid žanre, teemasid ja keeli kasutati? Milline oli laste kirjutatud luule poeetika ja värsitehniline tase? Kas me saame selle põhjal ka autorsuse üle otsustada?

Sotsiaalajalooliselt huvitab meid, millistes olukordades ja mis eesmärgil lapsed kirjutasid? Kuidas jõuti avaldamiseni ja milline oli täiskasvanute roll nende kirjatööde valmimisel?

Väärtuste ja hoiakute vaatenurgast: milliseid aadellikke voorusi ja humanistlikke väärtusi tekstid vahendasid?

 

Projekti liikmeskond ja koostööpartnerid

Projekti vastutav täitja on Maria-Kristiina Lotman (Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia kaasprofessor, Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi vanemteadur). Projekti on kaasatud Tartu Ülikooli õigusajaloo doktorant Marten Teemant, kellel on magistrikraad klassikalise filoloogia alal ning kogemused germanistika ja ladinakeelsete tõlgetega.

Koostööpartnerid on Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut, keda esindab Kristi Viiding, ja Eesti Lastekirjanduse Keskus, keda esindab Elle-Mari Talivee.

 

Oodatavad tulemused ja mõju

Projekt aitab nihutada laste kirjandusloome alguse meie piirkonnas ligi kaks sajandit varasemaks, kui seni arvatud. Oma uurimuses lähtume järgmistest hüpoteesidest:

  • laste kirjanduslooming algas juba 16. sajandi teisel poolel;
  • laste eeskujuks olid täiskasvanute tekstid ja väärtusmaailm;
  • looming täitis sageli sotsiaalset ja esinduslikku rolli;
  • laste tekstid peegeldasid aadlivoorusi ja humanistlikke ideaale.

Ootame, et analüüsi põhjal saame teha juba konkreetsemaid järeldusi: millised žanrid, vormid ja keeled olid lapsautorite seas eelistatuimad, kuidas muutus laste looming meie uuritud perioodi lõikes ning millistes sotsiaalsetes olukordades laste nime all kirjutatud looming kõige sagedamini sündis.

Ühiskondlikult pakub projekt uut ainest nii kirjandus- kui haridusloolisteks aruteludeks ning annab võrdlevaid ideid laste loomingut toetavate projektide jaoks. Ajaloolise perspektiivi avamine aitab mõista, kuidas on siinmail kujunenud eneseväljenduse koht hariduses – ammu enne eestikeelse kirjanduse teket.

 

Projektiga seotud ettekanded ja artiklid

Kristi Viiding ja Maria-Kristiina Lotman, Nooruseta noorus: Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aadlilaste ja -noorte kirjanduslooming varauusajal (1561–1730) (ettekande salvestus KirmusTV-s)
Ettekanne 69. Kreutzwaldi päevadel 16.-17. detsembril 2025

Teesid: Varauusaja Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aadlilaste ja -noorte ilmalik kirjanduslooming on Eesti ja Läti kultuuriloos seni täiesti uurimata materjal. Tänapäeva Euroopa lastekirjanduse uurimustes levib arusaam, et täiskasvanute loodud laste- ja noortekirjandus algas 18. sajandi keskel ning et lapsed ja noored ei saanud olla loominguliselt aktiivsed enne, kui täiskasvanud polnud asunud nende jaoks eakohaseid tekste looma – laste looming sai olla üksnes jäljendus täiskasvanute loodud lastekirjandusest. Samas on antiigiuurijaile hästi teada, et nii luulet kui proosat kirjutasid lapsed juba antiikajal, osaledes ka kirjandusvõistlustel. Lapsautorite kirjandustekstid on hästi tuntud nii renessansi- ja varauusaja naiskirjanduse kui õukondliku kirjanduse uurijatele teistes Euroopa maades, ehkki ka siis ei loonud täiskasvanud neile veel laste- ja noortekirjandust.

Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi aadlikirjanduse uurimisprojekti raames koostatud bibliograafia näitab, et aadlilaste ja -noorte käsikirjaline ja trükitud juhuluule, kõned, nn Gesprächspiele jm pole sugugi marginaalne osa siinsest kirjandusest perioodil 1561–1730, vaid et juba varauusajal alustati kirjanduslikku eneseväljendust enne 19-aastaseks saamist ja et see jõudis ka trükki (praegu on leitud rohkem kui 90 trükist, mõned neist arvukate kaastöödega lastelt ja noortelt). Anname ettekandes esmase ülevaate siinse aadlinoorsoo kirjandusliku tegevuse algusest, näidates, kuidas see toimus täiskasvanute kirjandusruumi kaudu, täiskasvanulike normide järgi varase ea tekstidest peale: algul ladina, perioodi teises pooles üha rohkem saksa keeles, rangetes värsimõõtudes, tõsiste teemade, täiskasvanute väärtuste ja hoiakute peegeldajana.

Maria-Kristiina Lotman ja Kristi Viiding, From learned models to juvenile practice: versification in the poetry by noble children and youth in early modern Livonia (Õpetatud eeskujudest noorusliku praktikani: varauusaegse Liivimaa aadlilaste ja noorte värsikunst)
Ettekanne konverentsil „Frontiers in Comparative Metrics V“ 23.-24. aprillil 2026

Teesid: Ettekandes käsitletakse Liivimaa, Eesti ja Kuramaa aadli laste ja noorte värsistamispraktikaid varauusajal, tuginedes äsja koostatud ladina- ja saksakeelsete luuletuste korpusele, mille on loonud kuni 19-aastased autorid. Täpsemalt keskendume korpuse ladinakeelsele osale, mis lubab näidata, kuidas noored kirjutajad sisenesid täiskasvanute kirjandusmaailma klassikaliste värsivormide, eriti daktülilise heksameetri valdamise kaudu.

Analüüs keskendub aadlinoorte loodud luule rütmilisele ja prosoodilisele struktuurile ning hindab, mil määral noored autorid järgisid humanistlikke norme või neist kõrvale kaldusid. Värsimõõduliste ja prosoodiliste tunnuste põhjal vaadeldakse ka seda, kas konkreetse luuletuse tehniline profiili põhjal võib oletada noore aadliku omaloomet või on tõenäolisem täiskasvanu sekkumine (või isegi täielik autorsust).

Võrreldes seda uut korpust väljakujunenud täiskasvanute luule ja raidkirjatraditsioonidega, näitab artikkel, kuidas noored aadlikud värsikunsti õppisid ning kuidas värsistamisoskuse omandamine toimis varauusaegsel Liivimaal varase sotsialiseerumise ja kultuurilise enesekujundamise vahendina.